Kaasaegse hoone märksõnadeks on energiatõhusus, keskkonnasõbralikkus ning jätkusuutlikkus. Veedame 85-90% oma elust siseruumides ning seega on väga oluline jälgida, milliste materjalidega - ehitusmaterjalid, viimistlusmaterjalid, mööbel, tekstiilid - me ennast ümbritseme.
Viimaste aastakümnete jooksul on üha rohkem pööratud tähelepanu hoonete energiatõhususele ning astuksime suure sammu edasi kliimaneutraalsuse suunas kui parimad standardid ka reaalselt laialdaselt rakendamist leiaksid. Kasutusele on võetud passiivmaja standard (vabatahtlik), liginullenergiahoone nõuded, ehitusseadustikke on muudetud rangemaks, kuid paraku ei esita ükski eelnimetatuist nõudeid kasutatavate materjalide elutsüklile. See on aga teema poolik käsitlus.
Energiatõhusus ja keskkonnasõbralikud materjalid peaksid käima käsikäes. Teenäitajaks materjalide elukaare arvutamiseks mõeldud tööriistade seas on LCA (Life-Cycle Assessment) ja EPD (Environmental Product Declaration), mis täna küll veel mõningates kasvuraskustes, aga muutuvad kindlasti ajas paremaks ning taskukohasemaks. Euroopa Liit on seadnud eesmärgid, millal soovitakse kohustuslik materjalide elukaare arvutus kasutusele võtta ehk siis loodetavasti jõuavad ka seadused ja standardid ükskord selleni, aga seniks on meie kõigi ühine vastutus tellijate, projekteerijate ja ehitajatena jälgida materjalide valikul, et:
– nende tootmisele ja transpordile (primaarenergia sisaldus) oleks kulutatud võimalikult vähe energiat ning ressursse oleks kasutatud jätkusuutlikult;
– nende hooldamisele, kasutamisele, uuendamisele või asendamisele (ekspluatatsioonienergia sisaldus) kuluks võimalikult vähe energiat;
– nende paigaldus- ja kasutustsükli jooksul ei eralduks keskkonda ja hoonete sisekliimat kahjustavaid ühendeid;
– neid saaks taaskasutada või nende utiliseerimine ei kahjustaks keskkonda.
Nagu kogu ehitussektor, ja tegelikult ka muud valdkonnad ning inimkond tervikuna, püüab ka ökoloogilise ehituse valdkond leida võimalusi, kuidas muuta protsesse kiiremaks ja mugavamaks. Märksõnadeks siinkohal on traditsiooniliste materjalide ja tehnikate kaasajastamine ning uued innovaatilised lahendused, uurimus- ja teadustööd, standardiseerimine ja sertifitseerimine, tootmis- ja ehitusprotsesside automatiseerimine, kaotamata seejuures ressursside jätkusuutlikku kasutust ning protsesside keskkonnasäästlikkust. Ei tule vist suure üllatusena enam kellelegi, et tänapäeval saab puidust ehitada pilvelõhkujaid, põhumaja võib tellida tehasest või savihoone “printida” suure 3D printeriga. Kõik see võimaldab looduslikke materjale kasutada kiiremini ja mugavamalt üha suuremate ja erinevate kasutusotstarbega hoonete ehitamisel ning viimistlemisel.
Kõige eelneva kõrval ei ole õnneks kuhugi kadunud ka looduslike materjalide kasutamine iseehitajate ja traditsiooniliste meistrite poolt, kelle eesmärgiks on leida vajaminevad materjalid võimalusel kinnistult, kus ehitusobjekt asub või sellele võimalikult lähedalt ning kes oma tegevusega endiselt paljusid inspireerivad ja meile kõigile eeskujuks on.
Kui me soovime suurt pilti muuta, tuleb looduslikud materjalid ja ehitustehnikad kättesaadavaks teha kaasaja nõuetele ja soovidele vastavalt. Arhitektidele ja ehitajatele tuleb nende kasutamist ja eelistamist õpetada eriala omandades, riik peab olema eeskujuks oma ehitusprojektides avalike hoonete rajamisel, lõpptarbijale peavad ökoloogilisi lahendusi pakkuma uusarendused ning looduslikud materjalid peavad lihtsasti kättesaadavad olema suurtes ehituspoodides.
Meie hulgas on palju neid, kes sooviksid ka oma maju ehitada ja viimistleda looduslike materjalidega aga ei oska, ei saa või ei taha seda ise teha. Siinkohal on valmistooted suureks abiks. Suures linnas näiteks ju ei pruugi saada kõiki vajalikke looduslikke materjale oma krundilt või selle lähedusest. See aga ei tähenda, et peaks leppima vähem keskkonnasõbralike alternatiividega.
Korrektsuse huvides tuleb aga kohe kindlasti ära mainida, et maailmast leiab ka väga eeskujulikke projekte kaasajast, kus just linnades kohapealseid materjale kasutatakse. Näiteks Pariisis, kus Grand Paris Express uue metroovõrgustiku rajamiseks väljakaevatavast savipinnasest soovitakse kohapeal pressida toorsavitelliseid ja saviplaate ning toota savimörti ja savikrohvi, et neist siis ehitada sotsiaal- ja eramaju ning avalikke rajatisi. Kokku saaks 15 aasta jooksul väljakaevatava savipinnasega, mis muidu lihtsalt ära veetakse, tihti kaugemale kui 100 km, ehitada 2700 uut kodu ja jääks veel kõvasti ülegi sest väljakaeve mahuks hinnatakse 400 miljonit tonni.
Soovid rohkem teada kaasaegsest ökoloogilisest ehitusest ja viimistlusest? Tule kuula ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuse asutaja- ja juhatuse liikme, Mikk Luhti, ettekannet Põlvamaa Rohefoorumil ning külasta Eestimaaehituse keskust ja koolitusi.
Rohefoorum Põlvamaal leiab aset 19. augustil 2023 Moostes ja foorum on keskendunud kestlike lahendustele nii ehituses ja ettevõtluses. Foorumi korraldab Põlvamaa Arenduskeskus ja foorumit rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi projektist „Põlvamaa PATEE programm 2020-2023" raames.
